“... kõigi jaoks, kes teda isiklikult tundsid, oli õnn, et Ülo Sooster elas. Ta oli lõputult, uskumatult andekas – nii kunstis kui ka elus. Tema erakordne maalilooming ootab oma kuulsust. Graafikas lõi ta oma stiili.»

— Ajakiri “Dekoratiivkunst”

“Ülo Sooster ja tema looming said täie rauaga… Seitse kümnest lubatud aastast andis ta inimese ja võimu kõige levinumale suhtlusvormile – GULAGile. Juhtide meelehärmiks ja üllatuseks jäi ta ellu, hingas, joonistas ja armastas. Tema loomingus tõusid esile lapsepõlvemälestused – kadakad, kalad, merekarbid, linnud. Nooruse unistused – naised. Mõtisklused Aja ja Ruumiga seotud teadmiste ja üldistuste üle – muna.”

— Boris Žutovski, kunstnik

“Ülo Sooster on üks väheseid Eesti maalikunstnikke, keda saab nimetada "rahvusvaheliseks kunstnikuks". Samas, kui paradoksaalne see ka ei tundu, jääb selline määratlus tema suhtes siiski kitsaks ja ebatäpseks… Rahvusvaheline ja rahvuslik on Soosteri loomingus läbi põimunud identiteedi otsingutega. Ülo Sooster oli üle kahe aastakümne võtmefiguur Eesti ja Moskva vahel ning tänu tema isiksusele ei olnud need suhted sugugi ainult provintsi ja metropo vahelisedl. See oli aktiivne vastastikune side: andmine ja saamine.»

— Reet Varblane, kunstiteadlane

“Isegi silmapaistvate, esmaklassiliste kunstnike seas oli ta number üks. Ma jumaldasin Soosterit nii suure meistrina kui ka täiesti originaalse inimesena. … Kui "Kaunite kunstide kooli" näidati Prantsusmaal, tulid mõned prantsuse vaatajad minu juurde ja ütlesid: "Me mõistame, et Sooster on teie Picasso."

— Andrei Hržanovski, režissöör

“…Sinised kadakad tardusid igavikusinasse. Sooster vormis need oleva alg- ja lõppvormideks. Need olid koonus, kuup, kera. Nii võidi pügada põõsaid Versailles’s. Soosteril oli see teisiti. Soosteri kadakad olid Eesti saarel ja Eesti saarel oli maailm loodud ja lõpetatud. Soosteri kadakad olid universumi valem, mis oli viidud olemise ja olematuse piirile.»

— Irina Uvarova, kunstiteadlane

“Sooster ja tema Moskva ringkond olid kunstnikud, kes nägid end väljaspool Nõukogude kunsti ega soovinud kuuluda selle ajalukku. … Soosteri kujundid – muna, kadakas, kala, silm jt – on tõlgenduse seisukohalt puhtad paradoksid, mis jätkavad dadaistide ja mõnede kõige radikaalsemate sürrealistide mõttelaadi.”

— Eha Komissarov, kunstiteadlane

“Ülo oli eeskujuks veel ühes mõttes: kõik tema huvid olid seotud kunstiga..., ja kõik tema püüdlused ja vestlused tõusid filosoofilistesse, peaaegu kosmoloogilistesse kõrgustesse. Alates ja lõppedes töölaua või molberti taga, ulatusid tema mõtted kaugemale, püüdes haarata maailma mõtet ja ülesehitust. … Teda huvitas absoluutselt kõik: milleks elada, kuidas elada, ta esitas "viimaseid küsimusi", jäädes samal ajal käsitööliseks, kes seisab molberti taga ja töötab — just see uskumatu normaalsus viitab samuti mõtlejatele-kunstnikele, nagu nad olid renessansiajal ja kõige suuremad neist teistel aegadel, kuni tänapäevani…”

— Ilja Kabakov, kunstnik