"Aga surmast tasub ka mõelda".
Režissöör Andrei Tarkovski 1970. aasta 4. novembri kirjast.
“Andku Jumal andeks, et pole ammu kirjutanud. Mul on siin selline lugu, mis ongi mingil määral mu vaikimise põhjus. Mul oli hea sõber ja suurepärane kunstnik. Sooster. Eestlane. Ta leiti eelmisel nädalal oma ateljeest surnuna. Insult. 46-aastane. Inimene, kelle kohta ei saanud keegi siin ilmas muud öelda, kui seda, et ta oli vägilane. Tõsi, Stalini ajal ta represseeriti. Teda ei võetud kunstnike liitu. Ei võetudki.
Meil tuli lumi maha, kuidagi järsku saabus talv. Külm. Nii et midagi toredat pole vahepeal juhtunud. Aga surmast tasub ka mõelda. Kõik me sureme ja sureme erinevalt. Nagu Jumal annab.”
Ülo Sooster suri oma ateljees Sretenski bulvaril 25. oktoobril 1970.
