Kas Ülo Sooster ja Juri Lotman olid isiklikult tuttavad? Meil ei ole sellele küsimusele vastust. Kuid nad kindlasti teadsid teineteisest.

Peaaegu eakaaslased: Lotman sündis 1922. aastal Petrogradis, Ülo 1924. aastal Hiiumaal.

Hoolimata hiilgavatest teadussaavutustest keelati Juri Lotmanil akadeemiline töö Leningradi ülikooli filoloogiateaduskonnas. Kolimine Tartusse 1950. aastal päästis ta ummikseisust ja antisemiitlikest tagakiusamistest. Tartu Ülikoolist sai talle armastatud kodu - ning ülikool sai selle eest rikkalikult tasutud: maailmakuulsa teadlase ja kulturoloogi teosed on tõlgitud kümnetesse keeltesse, tema teooriaid uuritakse ülikoolides üle maailma.

Pärast seitset aastat vangistust Karlagis rehabiliteeriti Ülo Sooster ning 1956. aastal naasis ta kodumaale. Tartu kunstiinstituudi (Pallas) diplom oli käes; jäänud oli astuda Eesti Kunstnike Liitu ja alustada tööd erialal. Ülo tegi seeria kaevurite portreesid ja sai keeldumise: „nõukogude inimese kujutise moonutamise eest”. Keeldumine tööst, millega ta elas sõna otseses mõttes…

Järgmised 14 aastat veedab Sooster Moskvas, käib Eestis ja Tartus.

Ülo Soosteri surmaaastal oli Lotman Tartu Ülikoolis professor ja kateedri juhataja. Ülikooli juhtkond kaitses teda isegi KGB ees, kelle töötajad korraldasid teadlase korteris läbiotsimise, kahtlustades samizdati ja sidemeid dissidentidega.

1980. aastate lõpus otsustas režissöör Andrei Hržanovski teha kaks filmi oma sõbrast Ülo Soosterist ning pöördus Juri Lotmani poole palvega jagada muljeid kunstniku loomingust.

„Selleks, et Juri Mihhailovitšit lindistada, sõitsin Tartusse ja tõin kaasa esimese filmi Soosterist - „Maastik kadakatega”, samuti Lotmanile ammu lubatud teise filmi Puškini tsüklist. Kõigepealt näidati filmi Soosterist ja siis Puškinist. Kui vaatamine lõppes ja saalis süttis valgus, märkasin, et Juri Mihhailovitši silmad olid märjad. Uurisin tema muljet Puškini filmist. „Seda ma võin pidada nii, et ma ei näinudki: kogu Soosteri filmi ma nutsin ja ei suutnud tükk aega pisaraid peatada…””

2007. aasta oktoobris avati Tartus Juri Lotmani monument - sürrealistlik kompositsioon 15-meetristest terastorudest. Kuid teatud vaatenurgast on selles äratuntav geeniuse nägu. Huvitaval kombel lähtus skulptor Mati Karmin autoportreest, mille Lotman oli teinud karikatuurina.

Kahekümne aasta pärast, 2027. aasta oktoobris, avatakse Hiiumaa saarel monument geeniusele kunstnikule Ülo Soosterile.

Niisugune saatuste dialoog…