“... kõigi jaoks, kes teda isiklikult tundsid, oli õnn, et Ülo Sooster elas. Ta oli lõputult, uskumatult andekas – nii kunstis kui ka elus. Tema erakordne maalilooming ootab oma kuulsust. Graafikas lõi ta oma stiili.»
“Ülo Sooster ja tema looming said täie rauaga… Seitse kümnest lubatud aastast andis ta inimese ja võimu kõige levinumale suhtlusvormile – GULAGile. Juhtide meelehärmiks ja üllatuseks jäi ta ellu, hingas, joonistas ja armastas. Tema loomingus tõusid esile lapsepõlvemälestused – kadakad, kalad, merekarbid, linnud. Nooruse unistused – naised. Mõtisklused Aja ja Ruumiga seotud teadmiste ja üldistuste üle – muna.”
“Ülo Sooster on üks väheseid Eesti maalikunstnikke, keda saab nimetada "rahvusvaheliseks kunstnikuks". Samas, kui paradoksaalne see ka ei tundu, jääb selline määratlus tema suhtes siiski kitsaks ja ebatäpseks… Rahvusvaheline ja rahvuslik on Soosteri loomingus läbi põimunud identiteedi otsingutega. Ülo Sooster oli üle kahe aastakümne võtmefiguur Eesti ja Moskva vahel ning tänu tema isiksusele ei olnud need suhted sugugi ainult provintsi ja metropo vahelisedl. See oli aktiivne vastastikune side: andmine ja saamine.»