Režissöör Andrei Hržanovski mälestustest:
„Mitu lõuendit olid samaaegselt töös, ja käies regulaarselt ateljees, olin nende kasvamise tunnistajaks, justkui oleksid need olnud lapsed, kelle arengut märgivad mitte ainult välised tunnused, vaid ka mingid sisemised muutused: muutus valgustus, rõhuasetused, instrumentatsioon...
Soosteri lemmikmotiivid – kadakad, muna, kala, vetikad – said lugematul hulgal tõlgendusi, justkui geniaalne muusik esitaks üht ja sama heliteost erinevatel instrumentidel, erinevates rütmides ning lõpuks eri akustikaga ruumides.“
„Kuuvalguse kadakad.” 1967–68
"Külmunud kadakad." 1967