Arvatakse, et inimese elu mõjutavad 50% ulatuses pärilikkus ja karma ning ülejäänud 50% ulatuses tema enda vaba tahe.

Marta Tatter sündis Hiiumaal 23. novembril 1913. aastal, külas, suures peres. Hiiumaa rabav loodus jäi muutumatuks ajal, mil inimeste elud sõltusid poliitilistest vapustustest ja maailmasõdadest.

Aastal 1940 joonistab temast portree õepoeg Ülo Sooster, kes peatselt asub õppima Pallasesse.

Pärast Ülo arreteerimist 1949. aastal teeb Marta põhimõttelise otsuse: ta põgeneb elu hinnaga paadiga Rootsi. See oli tema valik.

Side vennapojaga ei katke siiski kunagi. Marta saadab talle seda, mida Nõukogude Liidus oli peaaegu võimatu hankida: vildikaid, rapidograafe koos värvilise tuši komplektidega ja muid kunstimaterjale.

Kui Ülo sai esimese paki kätte, valssis ta ümber laua ja hüüdis: „Ma pole kunagi näinud nii suurt ilu! Inimesed, vaadake, kui palju ma nüüd joonistada saan!” Ja ta joonistas, joonistas, joonistas…

Marta elab oma õepojast enam kui kolmkümmend aastat kauem. Ja kogu selle aja on temaga Ülo Soosteri joonistatud Hiiumaa kadakad.