Kes on kollektsionäär? Mis on tema roll kunstis? Neile küsimustele vastamiseks võib leida mitmeid aforisme: „Kollektsionäärid on kunsti varjatud arhitektid.” Või: „Kogumispraktika kaudu püüab inimene ületada maailma killustatust ja kaost.” Või: „Kollektsionääri figuur on kunstiajaloos keskne.”

Sellele küsimusele annavad olulise vastuse maailmakuulsad muuseumid, mis on kasvanud välja erakogudest, näiteks Guggenheimi muuseum ja MoMA. Palju sellest, mida täna nimetame „suureks kunstiks“, on suurel määral eelmiste põlvkondade kollektsionääride valik.

Tallinnas tegutseb Mikkeli muuseum. Erakogul rajanev muuseum annab järjepidevalt ruumi ka nüüdisaegsetele kollektsionääridele, täpsemalt nende kogudele.

„Ülo Sooster: vaade erakogudest” – sellist peakirja kandis kunstniku 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Seal sai näha töid 17 erakogust: mitte üksnes graafikat ja maali, vaid ka kunstniku päevikuid ja fotosid.

Sooster Foundation tänab veel kord kõiki, kes usaldasid teosed kuraatorite ja publiku hoolde: teie valikud teevad võimalikuks uued avastused.

Ja muidugi kui teil on Ülo Soosteri teoseid või tema eluga seotud materjale ja dokumente, oleks Sooster Foundation selle teabe eest väga tänulik – ühiste uurimisprojektide ja tulevaste ettevõtmiste nimel.

Kunst ei rända ajas iseenesest. Seda kannavad inimesed.

René Magritte
„Vale peegel”, 1929
MoMA kollektsioon