Käesoleva raamatu eesmärk ei ole Soosteri kaanonit kõigutada ega Soosteri müüti murendada, vaid täiendada , avardada já kaasajastada Eesti 20. Sajandi kunsti suurkuju senist retseptiooni, pakkudes tema loomingule uusi vvatenurki ning tuues kunstiteaduslikku käibesse seni vähemtuntud materjali.
Liisa Kaljula ja Elnara Taidre artiklist “Ülo Sooster kultuuride, identiteetide ja meediumide vahel.”
"See on Peterburi kunstiteadlase Ekaterina Andreeva raamatute teise väljaande. Raamat on pühendatud nonkonformismile, mis tekkis teadliku vastupanu kunstina totaalsele ideoloogilisele kontrollile... Vabaduse unistuse säilitamine andis nonkonformismile seega olulise osa Venemaa kultuurist arengu energiat."
Aastatel 1957 kuni 1970 illustreeris Ülo Sooster umbes 80 raamatut üheksale Moskva kirjastusele. Aastatel 1963 kuni 1970 kujundas ta ka populaarteaduslikku ja ulmekirjandust 20 ajakirja “Znanie - Sila” numbrile, tema tööd ilmusid ka ajakirja kaantel.
Autor analüüsib Soosteri suhteid kirjastuste, toimetuste, kirjanike ja kolleegidest kunstnikega ning uurib Soosteri stiili ja graafilisi tehnikaid. Raamatus on reprodutseeritud umbes 269 tema teost.
Lisaks sisaldab raamat kunstniku osalusega väljaannete kataloogi ning Soosterist kirjutatud artikleid, mille autorid on tema kaasaegsed.
"Moskva juuditüdruku Lida südikalt kaunis lugu, mis jutustab armastusest eesti talupoisi Ülo vastu Gulagi okastraadi taga ja hiljem, näiliselt vabaduses, täidab lugeja raevuka abitusega. Kas see võis tõesti nii olla?
Ma elasin nende kõrval elu teise, “vaba” poole. Ja tunnistan – see oli nii. Lida kirjutas tõtt. Ma kummardan tema mälestuse ja vapruse ees."
Boris Žutovski, kunstnik
"Need olid erinevad, mis seal salata, Ülo ja Lida. Kuid neis oli siiski midagi sugulast - puhta kvaliteedi üllasus. Ja see on nende suhtumine tööle. Ja see on nende suhtumine sõpradesse."
Irina Uvarova, kunstiteadlane
Maailmakuulus kunstnik Ilya Kabakov kirjutas raamatu 1960ndatest ja 70ndatest 1980ndatel... Ta ei loonud mitteformaalset kunsti kroonikat - ta rääkis lihtsalt lugusid enda ja oma sõprade kohta, analüüsides seda, mida nad tegid, kahtlemata oma loominguse tähtsuses ja ajaloolises tähenduses.
"See raamat viib lugeja 1950.-60. aastate kaugesse õhustikku, kus vilets igapäevaelu käis käsikäes suurte lootuste ja sügava usuga. Teise vene avangardi kunst on juba ammu kolinud keldritest ja pööningutelt paleedesse. Ülo Sooster suri 1970. aastal. Lidia Soosteri raamat on kunstniku teine sünd selles samas tulevikus, millest me nii palju rääkisime, kuid mida Sooster ise ei jõudnud näha."
Mihhail Grobman, kunstnik
"Meie ees on üks maailma suurimaid armastuslugusid, kirjutatud esimeses isikus."
Andrei Kovalev, kriitik
Maailma kuulus kunstnik Ilya Kabakov kirjutas raamatu Ülo Soosteri loomingust, keda ta pidas oma sõbraks ja õpetajaks. Autor mõtiskleb Ülo Soosteri kunsti kolme tähtsama metafoori (kalad, muna, puu) ja sõnade, kogemuste üle, "mille abil ta suutis kujutada kogu kosmose universaalseid ja müstilisi omadusi."
"А - Я. Mitteametliku vene kunsti ajakiri" koostati ebaseaduslikult NSV Liidus ja avaldati Pariisis aastatel 1979–1986. "А - Я" kirjastus andis välja ka L. Behtereva raamatu mitteametlikust kunstist.
Peatükis "Peegel saalis Malaja Gruzinskajal" (lk 17–18) räägitakse Ülo Soosteri 1979. aasta mälestusnäitusest. "Kunst tõusis surmast ja astus teise ruumi."