"Jaaniöö"
Saabub jaaniöö. Lisaks külarahva kogunemisele lõkke ümber, joomisele, laulmisele ja üle lõkke hüppamisele toimuvad külaklubis ka tantsud kohaliku orkestri saatel - muide Johannes Soosteri juhatusel. Ja muidugi ei jõua nooruke, 15-16-aastane Meedi, elav ja rahutu, kuidagi ära oodata, millal tantsule pääseb. On juba ka poisse, kes tema vastu huvi üles näitavad… kuid ta on veel liiga noor, et minna üksi - ainult vanema venna saatel.
Vend aga, justkui kiuste, ei viitsi end riidesse panna. Haigutades ütleb ta, et pole sellest kõigest kuigi huvitatud ja saab ka küla neidudeta suurepäraselt hakkama - tema on ju juba linnainimene, pealinna elanik, õpib Tallinna Prantsuse Lütseumis. Aga kui armsal õel on tõesti nii suur tahtmine minna, siis võib ta ju venna riidesse aidata - ja olgu pealegi, tema saadab teda tantsule! Ja nii triigibki noorem õde juba särki, seob kaelaräti, kinnitab paelad eelnevalt läikima löödud kingadel, aitab pintsaku selga. Kui kõik on lõpuks valmis, ulatab vanem vend käe kavaleri kombel ning viib elevil Meedi taluväravast külaklubi poole.
Ilusat suve!
Fotodel: Ülo Soosteri maalid Kukk (1958–59) ja Õe Meedi portree (1944).