(originaalartikkel lehel tribuna.ee)

Tallinnas Mikkeli erakogude muuseumis avati näitus, mis on pühendatud tuntud eesti kunstniku Ülo Soosteri, ühe tähtsama Nõukogude Liidu mitteametliku kunsti esindaja, sajandale sünniaastapäevale. 

Hiiumaal sündinud ja Tartus kunstihariduse saanud Ülo Soosterile (1924–1970) sai pärast Stalini laagritest naasmist 1950. aastate keskel teiseks koduks Moskva. Seal lõi ta suurema osa oma maalidest ja graafikast.

Oma eluajal ei korraldatud Soosterile ühtegi isikunäitust ning laiem üldsus sai temast teada alles pärast tema surma. Tänapäeval kõlab kunstniku nimi üha enam, tema loomingut uuritakse ja korraldatakse näitusi, mis tutvustavad teda publikule.

Näitus „Ülo Sooster. Vaade erakogudest” on Mikkeli muuseumis avatud kuni tuleva aasta 4. maini. Näituse ettevalmistustest rääkis portaalile Tribuna.ee avamisel üks kuraatoritest, Elnara Taidre. Kunstniku pärandist rääkis näituse avamisel ka tema poeg Tenno Sooster.

Erakogudest

Elnara Taidre sõnul oli Ülo Sooster nii suurepärane maalikunstnik kui ka virtuoosne joonistaja ning sooviti, et näitus kajastaks mõlemat tema ande külge. Vaataja peaks nägema, kuidas ta eri kunstiliste vahenditega lõi omaenda mütoloogia koos selle kujundite ja arhetüüpidega. „Mõnda Soosteri tööde kogujat tundsime koos näituse teise kuraatori Liisa Kaljulaga juba varem,” ütles Elnara.

„Mõned neist olid kunstnikuga või tema sõpradega vahetus kontaktis ja said tööd kingitustena. Teised avastasid Soosteri loomingut isiklikult ja hakkasid seda koguma, kolmandad avastasid ta hiljem. Kohalikud kunstigaleriid aitasid meid samuti, et leida inimesi, kellel on Eesti kunstniku töid.”

Sellest tulenevalt, nagu Elnara ütles, pakkusid Hulo Soosteri töid Mikkeli muuseumi näitusele 17 erakollektsionääri, kokku umbes 160 tööd. Siinne kunstniku autoportreede valik on näitus näituse raames. See esitleb Soosteri töid nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

„Näitus „Ülo Sooster. Vaade erakogudest” valmis ligikaudu aasta jooksul, mis on nii mahuka väljapaneku jaoks üsna lühike aeg,” märkis Elnara. „Paralleelselt töötasime ka ulatusliku monograafiaga kunstnikust, milles on 300 lehekülge ja umbes 400 illustratsiooni ning mille esitlesime näituse avamisel.”

Uus pilk tuttavatele töödele 

Näitusel selgitas kuraator, et raamat „Ülo Sooster” pole näitusekataloog, vaid tõeline monograafia, mille eesmärk on tuua avalikkuse ette erakogudes leiduvaid ja avalikkusele tundmatuid töid ning anda uus vaatenurk kunstniku klassikalistele töödele, ühendades tema erinevaid tegevusalasid – vabakunsti, raamatugraafikat, animatsiooni ja nii edasi.

„Sooster oli väga mitmekülgne autor, kes töötas paralleelselt erinevate teemade ja stiilidega, ulatudes sürrealismist abstraktsioonini,” lisas Elnara Taidre. „Loodame, et raamat äratab kunstniku ja tema tööde vastu huvi. Artiklid pole pikad ja annavad mitmekesise ülevaate Soosteri loomingust seitsme eri riikide autori vaatenurgast.”

Elnara tunnistas, et talle on alati huvitav jälgida, kuidas kunstnikud materjalidega töötavad, ja selles mõttes pakub iga isikunäitus selleks võimaluse. Ülo Soosterile pühendatud näitusel saavad kõik hinnata nii tema rikkalikku ja kihilist maalikunsti kui ka suurepäraseid joonistusi, kus ta paistab kord realistina, kes detailideni läbi töötatud, kord suurepärase illustraatorina, kes suudab paari joonega luua ilmekaid kujundeid.

„Hoolimata sellest, et Ülo Sooster elas ja töötas pikka aega Moskvas, on tema loomingu juured Eestis,” ütles Elnara. „Tema töödes on tunda Tartu „Pallase” kunstikooli mõjutusi, kuhu ta kuulus, ja lapsepõlvemälestusi kodusaarest Hiiumaast. Soosteri kalad, munad ja kadakad on tema mütoloogilised kujundid, mille kaudu ta jutustab erinevaid lugusid inimesest, ümbritsevast maailmast ja kosmosest. Need filosoofilised teemad on huvipakkuvad nii üldiselt kui ka Eesti ja selle kunsti kontekstis.”

Pärandi saatus

Kunstniku poeg Tenno Sooster ütles intervjuus Tribuna.ee-le, et tema ja tema perekond on alati huvitunud teadmisest, kus – millistes muuseumides ja kogudes – asuvad Ülo Soosteri tööd. Kunstniku sajandaks juubeliks loodud Soosteri Fondiga on see tegevus muutunud sihipärasemaks. Internetis on avatud veebileht www.sooster.ee, kus saab tutvuda Ülo Soosteri 1200 graafika- ja maalitööga ning leida palju fotosid, artikleid ja kommentaare.

„Oleme valmis koostööks kõigiga, kellel on Ülo Soosteri kohta materjale või tema töid,” ütles Tenno. „Nüüd oleme avastanud, et tema töid leidub kogudes nii Itaalias kui ka Hispaanias. Hiljuti avastati Tšehhi Rahvusgalerii kogudes tema töö, mille üks Tšehhi kunstiteadlane kunagi sinna tõi ja galeriile pärandas.”

Tenno sõnul on kõige rohkem Ülo Soosteri töid Tartu Kunstimuuseumis. Pärast tema surma arutasid perekond ja isa sõbrad, kunstnikud Kabakov, Sobolev, Žitovski ja Jankilevski, mida teha allesjäänud töödega. Moskva muuseumidele kõike annetada polnud võimalik ning otsustati, et Sooster kui eestlane peab olema esindatud Eestis.

„Alustasime läbirääkimisi Tallinna ja Tartu muuseumidega,” rääkis Tenno. „Lõpuks andsime paljud isa tööd Tartusse, osa ostis Tartu muuseum ära. See toimus 1971. aastal ja samal ajal korraldati Tartu Kunstimuuseumis ka esimene Ülo Soosteri retrospektiivnäitus, mis tutvustas tema loomingut laiema üldsusega.”

Teine Soosteri tööde üleandmine toimus aastatel 1989–1990, kui perekond otsustas emigreeruda Iisraeli. Palju sellest, mis neil alles oli, anti samuti Tartusse, nii et praegu asub suur osa Ülo Soosteri töödest Eestis. Selgub aga, et ka maailmas on tema töid palju, rääkimata Venemaast.

„Moskvas, galeriis «Vellum», avas Ljubov Agafonova näituse „Ülo Sooster. 100-aastane Moskva sürrealist,”” lisas kunstniku poeg lõpetuseks. „Näitusel on eksponeeritud umbes 50 tema tööd, nii maalid kui ka graafika. Näituse avamisel toimus videokonverents, milles osalesime mina ja mu tütar. Tervitasime näituse korraldajaid ja avamisele tulnud vaatajaid, keda oli väga palju. Nii et ka Moskvas kõlab Ülo Soosteri nimi ja tema loomingut hinnatakse.”

Aleksandr Aisberg  24/10/2024